Toome teieni järgmise kaasuse rubriigis “Miks nad võlgu jäid?“.

Järgnev juhtum on elust enesest, kus võlgnikuks on välismaine äriühing.

Soomes asuv firma A (tellija) sõlmib lepingu Eesti firmadega B ja C (teostajad) metallkonstruktsioonide valmistamiseks. Eesti firmad B ja C ei ole omavahel kuidagi seotud nende tellimustega. Samuti on lepingud on sõlmitud eri aegadel eri toodete valmistamiseks.

Eesti firma B teostab tööd õigeaegselt ja saadab valmistoodangu Soome. Toodete eest tasumine on kokku lepitud etapiviisiliselt ja teostajale laekub ca 2/3 lepingujärgsest tasust. Üles jääb võlg suurusjärgus ca 65 000 €. Teostaja alustab e-kirja teel suhtlust tellijaga. Tellija annab tuleviku lubadusi võlgnevuse tasumise kohta põhjendades, et nendele ollakse omakorda võlgu. Nüüd on küsimus, kas võlgnevuse põhjus on selles, et tõesti puuduvad võlgnikul vahendid või on see “otsitud“ vabandus?

Edasine võla menetlus siiski ei kinnita seda, et on küsimus on ainult vahendite puudumises. Inkassomenetluse alustades ei reageeri võlgnik ei telefoni ega e-kirja suhtlusele. Võlamenetlust kergendab see, et on olemas kirjalikult taasesitatav materjal, kus võlgnik tunnistab debitoorset võlgnevust.

Kuidas aga läheb firmal C oma rahade kättesaamisega? Lepingus on tööde maksumus jagatud kolme ossa. Ettemaks on lepingu järgi 25%. Valmistoodangu eest tasumine 70% ja dokumentatsiooni üleandmine 5% lepingu maksumusest.

Firma C (nüüd siis juba võlausaldaja) asus töid teostame ilma ettemaksu laekumist ootamata. Peale valmistoodangu üleandmist kinnitab tellija oma kirjaga teostajale, et pretensioonid puuduvad kvaliteedi osas. Peale dokumentatsiooni üleandmist ei tasu tellija kokkulepitud maksumust . Võlgnik toob põhjuseks (peale nelja kuulist toodete hoiustamist), et tooted on defektsed ja ei vasta lepingus kokkulepitule.

Mille peale loodab võlgnik, et valmistatud toodete eest esitatud arvet mitte tasuda? Meie senine praktika näitab, et võlgnik soovib alustada poolte vahel õigusvaidlust, et mitte enda lepingulisi kohustusi täita ja lükata tasumine kaugemasse tuleviku?

Debitum Collectio OÜ arvates on käesolevates kaasustes tegemist selge nõudega ning me saame alustada mõlemal juhul inkassomenetlusega.