Tänase Riigikohtu üldkogu otsusega muudeti Riigikohtu tsiviilkolleegiumi varasemat seisukohta, et äriühingu juhatuse liikme vastu võib ka mistahes tahtliku rikkumise korral esitada kahjunõude ainult viie aasta jooksul, mis on äriseadustiku järgi tavaline nõude esitamise tähtaeg.
Üldkogu hinnangul on teatud juhtudel siiski põhjendatud erandlik kümneaastane tähtaeg. See tuleb kõne alla eelkõige siis, kui juhatuse liige eirab tahtlikult häid kombeid: ei teavita oma tegevust kontrollivaid isikuid huvide konfliktist, rikub lojaalsuskohustust ja tekitab sellega äriühingule kahju.
Juhatuse liikmel on laialdased võimalused oma kuritarvitusi varjata, mistõttu võidakse rikkumine avastada alles pärast tema ametist lahkumist või äriühingu maksejõuetuks muutumist. Kuna aegumistähtaega arvestatakse rikkumise toimepanemisest, oleks lühema tähtaja korral kahjunõude esitamine raskendatud.
Samas rõhutas Riigikohus, et kriminaalmenetluses tuleb igal üksikjuhtumil eraldi hinnata, kas tegemist on tahtliku heade kommete vastase kahju tekitamisega. Muul juhul on juhatuse liikme usalduse kaitseks ja õiguskindluse huvides põhjendatud viieaastane aegumistähtaeg.
Samuti üldkogu selgitas, et kui äriühingul on tekkinud õigustatud kahtlus, et töötaja, käsundisaaja või juhatuse liige on toime pannud kuriteo või tõsise ametikohustuste rikkumise, siis on lubatud tutvuda tööülesannete täitmisega seotud e-kirjavahetusega. Seejuures peab austama inimese eraelu puutumatust ja välistama selgelt eraeluliste kirjade lugemise, kui need on ühemõtteliselt eristatavad.
Eeltoodut Riigikohtu seisukohtade ja lahendiga on võimalik tutvuda lähemalt https://www.riigikohus.ee/et/lahendid/?asjaNr=1-17-2359/122