Kas kohut ja kohtutäiturit on üldse vaja? Eesti põhiseadus annab igaühele õiguse pöörduda enda õiguste kaitseks kohtusse.
Normaalses ühiskonnas ei ole ühtegi takistust selleks, kui võlgnik näeb, et ta ei saa nõuet kohe täita, suhtleks ta koheselt ise võlausaldajaga ja püütakse leida kokkulepe/kompromiss. Sellisel juhul ei ole kohut ega kohtutäiturit üldse vaja.
Kui keegi on andnud laenu, kuid see jääb tagastamata, võib isik pöörduda võlgniku vastu kohtusse. Õigusvaidlus saab läbi alles siis, kui nõue on täidetud ning õigusrahu ja õiguskindlus taastatud.
Täitemenetluse ja kohtutäituri tegevuse üks ja ainus eesmärk on kohustuse või nõude tegelik ja võimalikult kiire täitmine. Pärast kohtu otsust ei tohi enam keegi hinnata, kas see on õige või vale, õiglane või ebaõiglane. See oleks lubamatu sekkumine õigusmõistmisse.
Seega, kui võlgnik oma kohustust vabatahtlikult ei täida, on kannatavaks pooleks pahatihti võlausaldaja, ehk kellele ollakse võlgu. Teinekord ootab võlausaldaja pikki aastaid seda, millel tal on õigus, aga saanud ei ole. Kahetsusväärselt palju on selliseid juhtumeid, kus nõue jääb täitmata võlgniku leidlikkuse ja pahatahtlikkuse tõttu.