Viimased aastad on toonud ehitusvaldkonnas tõusva trendi, et peale tööde lõpetamist jäädakse töövõtjale võlgu. Teadlikult. See on avalik saladus. Trikk on siin sellest, et selline võlg ei ole enamikel juhtudel selge võlgnevus, vaid kvalifitseerub õigusvaidluseks. Sellepärast paljud töövõtjad loobuvad oma nõuete esitamisest kuna levivad müüdid, et ehitusvaidlusi võita on aeganõudev, kallis ja keeruline.
Meil on klientidele hea uudis. Debitum Collectio OÜ-l on õigusvaidlustes suur kogemus ja alljärgnev juhtum näitab, kuidas me ehitaja võla koju tõime. Tuntud puhkekeskus tellijana jättis umbes 25 000 eurot lihtsalt ehitajale välja maksmata, kuigi kõik tööd olid üle antud.
Kokku mõistis kohus tellijalt välja põhivõlgnevuse umbes 25 000 eurot, viivised umbes 8000,00 eurot ja sissenõudmiskulu 40 eurot. Lisaks peab võlgnik tasuma õigusabikulud summas ligikaudu 9200,00 eurot. Kui võlgnikul oli plaan umbes 25 000 eurot kokku hoida, siis antud juhul kasvas tema vastu nõue hoopis pea topelt, summale 41 410 eurot.
Ajateljel nägi see õigusvaidlus välja järgnevalt. Töövõtulepingust tulenevad nõuded loovutas tellija Debitum Collectio OÜ-le. Debitum Collectio OÜ esitas hagi kohtusse novembris 2021 aastal.
Tellija ja töövõtja on allkirjastatud 2018 aasta detsembris ehitustööde üleandmise-vastuvõtmise akti. Akti koostas tööde tellija. Maikuus 2018 on võlausaldaja esitanud tellijale arve summas ligikaudu 161 000 eurot. Võlgnik tasus jupi kaupa arvet ning tasumata jäi arvest u 25 000 eurot.
Tööde tellija ehk võlgnik vaidles hagile vastu ning leidis kõigepealt, et tema vastu esitatud nõuded on aegunud ning palus teha vaheotsuse aegumise kohaldamise kohta. Edasi väitis võlgnik, et töid ei ole teostatud selles ulatuses, mida tööde teostaja väidab. Selgituseks, pärast seda, kui töö teostaja objektilt lahkus, leppisid pooled kokku kompromissis, mille kohaselt kummalgi poolel teisele pretensioone ei ole. Seda asjaolu soovis võlgnik tõendada enda seadusliku esindaja ütlustega vande all. Nüüd läheb huvitavaks! Sellest taotlusest võlgnik aga lõppistungil loobus.
Viimaks aga väitis võlgnik, et ei ole võimalik aru saada, milliste tööde tegemises üldse kokku lepiti. Sõltumata võlgniku vingerdamisest asus kohus seisukohale, et töövõtja nõue ei saa olla aegunud ning menetleb nõuet edasi.
Võlgnik vaidleb (loe: punnib) edasi. Edasi on võlgniku eesmärk tõestada, et tööde sisus ja lepingutingimustes on mittevastavus ja töövõtja jättis tööd lõpetamata.
Kohtusse kutsutakse võlgniku ettevõttest tunnistaja. Selgub, et tunnistaja ei teadnud sedagi, missugused tööd tuli töövõtulepingu kohaselt tellijal teostada ning missugused olid lepingulised põhitööd ja mis lisatööd. Seejuures tuli tunnistaja ütlustest välja, et osa töid tegi objektil tellija ise või tellis teistelt alltöövõtjatelt. Tunnistaja ei teadnud ka töövõtjalt kokkulepitud tööde mahtu. Ta oli nn eestöötaja ja jälgis juhatuse liikme korralduste täitmist.
Kokkuvõtteks olid väited lepingutingimustele mittevastavuse kohta tõendamata, mistõttu kohus jättis need vastuväited asja lahendamisel kõrvale. Tõendamata oli ka samadel põhjustel tellija väide, et töövõtja jättis tööd lõpetamata.
Viimase võimalusena esitas võlgnik kohtus vastuväited hinna alandamisest. Võlgnik väitis, et pooled tegid kompromissi selles, et pooltel puuduvad teineteise suhtes nõudeid ja pretensioonid ning tasumata summa pea 25 000 eurot lepiti omavahel kokku hinna alandamisena. Kohus märkis, et seda väidet ei ole võlgnik kuidagi tõendanud. Edasi jõuame tõele lähemale. Tunnistaja ütluste kohaselt jäi arve osaliselt tasumata seetõttu, et esialgu puudus selleks raha ning hiljem ei soovinud tellija juhatuse liige lihtsalt kohustust täita.
Seega ei olnud käesoleval juhul probleem mitte tööde tegemata jätmises, tööde puudustes või hinna alandamise kokkulepetes, vaid esialgu raha ja hiljem tahtmise puudumises. Kohus leidis, et paraku ei ole selline äritaktika õigusriigis aktsepteeritav ega heale äritavale vastav, mistõttu kohus otsustas, et hagi kuulub täielikult rahuldamisele. Kohus mõistis põhivõla koos kõrval nõuetega välja.
Loo kokkuvõte – Kui Teile ollakse võlgu, siis ärge kartke õigusvaidlusi.
Debitum Collectio OÜ hindab enne kohtumenetluse algust oma töö mahu, mille alusel kujuneb kindel protsent õigusvaidluse summast. See protsent ei muutu. Selliselt on võlausaldajale garanteeritud menetleja huvitatus nõudega tegeleda.